Kuidas 35 masinatööstusettevõttest jäi alles üks tootmispartner

Mul oli vaja ühele tootele tootmispartnerit. Detail oli iseenesest üsna lihtne – toru, mida tuli painutada, töödelda ja õigesse kohta avadega varustada.

Aga see pidi ülejäänud tootega täpselt kokku minema. Tolerants oli ±1 mm ning ühe vale ava või vale nurga tõttu võis kogu koostamine seisma jääda.

Lisaks sellele olid tootel aku, kaablid, BMS, kontroller, mootor, IoT, smartlock, rattad, tekk ja porilauad. Kõik need detailid pidid lõpuks omavahel sobima.

Masinatööstuse tarnija valik ei alga hinnast

Esimene küsimus ei olnud „Kui palju see maksab?“. Esimene küsimus oli hoopis „Kas nad saavad selle tööga hakkama?“

Tooraine tuli Itaaliast ja selle kättesaadavus oli halb. Ostukvoodid ja umbes kolmekuuline tarneaeg tähendasid, et ühe vale otsuse tagajärjed oleksid olnud päris suured.

Kui detail ei sobi, ei tähenda see ainult ühe detaili ümbertegemist. Tuleb teha uus partii, oodata materjali ja lõpuks võib kogu tootmine selle taha kinni jääda.

Masina olemasolu ei näita veel, mida ettevõte teha suudab

Üsna kiiresti sai selgeks, et ainult seadmete nimekirjast ei piisa.

Ettevõttel võib olla vajalik painutuspink või CNC-pink olemas, aga see ei ütle veel, kas nad suudavad minu detaili nõutud täpsusega korduvalt teha.

Sama oluline oli see, kas nad said aru, kuhu see detail lõpuks läheb. Kas nad oskasid tööjooniseid teha? Kas tolerantsidest rääkimine oli nende jaoks tavapärane? Kas nad oskasid ise küsimusi küsida?

Mõned ettevõtted langesid välja minutitega

Kõiki 35 ettevõtet ei olnud mõtet põhjalikult võrrelda.

Mõne puhul oli juba kohapeal üsna lihtne aru saada, et ma ei taha seda riski võtta. Näiteks vana roostes kraana, puuduvad ohutusvahendid või üldine korratus tootmises.

Võib-olla oleksid nad selle detaili isegi hästi valmis teinud. Aga mul polnud põhjust seda välja uurima hakata, kui järgmised tarnijad olid veel olemas.

Tootmises on palju asju, mida ostja ei näe. Kui nähtav osa tekitab küsimusi, tekib paratamatult küsimus ka selle kohta, mis toimub kvaliteedikontrolli ja tootmise sees.

Koduleht ei võitnud hanget, aga info puudumine võis selle kaotada

Koduleht ei olnud esimene asi, mida ma vaatasin. Hea tootmisettevõte võib vabalt olla üsna vana kodulehega.

Küll aga muutub asi keeruliseks siis, kui sealt ei saa aru, mida ettevõte päriselt teeb.

Kui ma pean eraldi välja uurima, milliste tolerantsidega nad töötavad, millised seadmed neil on, kas nad teevad tööjooniseid või kas neil on kogemus sarnaste detailidega, siis teeb koduleht minu jaoks töö lihtsalt raskemaks.

Ja 35 potentsiaalse tarnija puhul ei hakka ma kõigile eraldi sama asja küsima.

35 ettevõttest kolme kandidaadini

Valik läks samm-sammult väiksemaks.

Osa ettevõtteid langes välja juba esimeses faasis. Seejärel läksime RFI ja RFQ-ga detailsemaks. Lõpuks jäi alles kolm kandidaati, kelle puhul oli mõtet edasi minna.

Mõni langes välja vastuste põhjal, mõni alles pärast hinnapakkumist ja mõni tehasekülastuse järel.

Ühel hetkel ei rääkinud me enam müügist

Ühe tarnija tehasekülastus muutis kogu võrdluse üsna kiiresti.

Käisime tootmise läbi, vaatasime kvaliteedikontrolli ja istusime koos müügi ning tootmisjuhiga maha.

Jutt läks üsna kiiresti tehniliseks. Mitte „me oleme väga head ja teeme kvaliteetselt“, vaid kuidas konkreetne detail valmistatakse, kus võivad tekkida probleemid ja kuidas neid kontrollida.

See oli hetk, kus ma sain aru, et neid ettevõtteid saab päriselt võrrelda ka millegi muu kui hinna järgi.

Võitja ei olnud täiuslik

Varasema tarnijaga oli meil olnud partii, millest umbes 60% läks praaki.

Kõige suurem probleem ei olnud isegi praak. Probleem oli see, et probleemidest ei räägitud ausalt. Vastused venisid, keerulisi teemasid välditi ja lõpuks ei olnud selget arusaama, mida üldse probleemi lahendamiseks tehakse.

Ka uus tarnija ei teinud proovipartiid ideaalselt.

Aga nende reaktsioon oli täiesti teine.

Nad ei hakanud vabandusi otsima. Nad hakkasid probleemi lahendama.

Näiteks pakkusid nad painutamise ja keevitamise tolerantside kontrollimiseks spetsiaalset rakist.

See oli minu jaoks palju olulisem kui see, et nad oleksid proovipartiis esimesel korral null viga teinud.

Nad ei pakkunud kiiret seletust. Nad pakkusid kontrollitavat protsessi.

Hea tarnija aitab toodet paremaks teha

Hea tootmispartner ei vaata ainult joonist ja küsi, mitu tükki teha tuleb.

Ta küsib ka, miks mingi lahendus on selline. Ta võib pakkuda teistsugust tootmisviisi, juhtida tähelepanu probleemile või küsida midagi, mille peale projekteerija ise ei tulnud.

Mõnikord tähendab see joonise muutmist. Mõnikord väikest muudatust tootmisprotsessis. Aga lõpuks võib see tähendada, et kogu toodet on lihtsam ja kindlam valmistada.

Sealt maalt ei ole tarnija enam lihtsalt koht, kust detailid tulevad.

Miks lõpuks jäi alles üks?

Lõpuks ei jäänud alles kõige odavam ega kõige suurem ettevõte.

Alles jäi ettevõte, kelle puhul tekkis mul piisav kindlus, et nad saavad tehnilisest probleemist aru, räägivad siis, kui midagi on valesti, ja otsivad probleemile lahendust.

Nad ei pidanud olema täiuslikud. Oluline oli, et ma sain aru, kuidas nad töötavad siis, kui kõik ei lähe täpselt plaani järgi.

Sest just siis saad aru, kas sul on tarnija või päriselt tootmispartner.